
Reidi kvartali hooned pärinevad 1870. aastatest. Kvartali hoogne hoonestamine algas kohe pärast Tallinna ühendamist Venemaa raudteevõrguga, mil haruraudteed rajati ka sadamani. Senistest mereäärsetest märgaladest võideti maad juurde pinnase täitmisega ning sinna kerkis lühikese aja jooksul hulgaliselt nii kivist kui puidust laohooneid. Oma laohooned rajasid piirkonda mitmed toona kõigile hästi tuntud nimed: kaubamaja J. Chr. Koch, Thomas Clayhills & Sons, Gahlnbäck, Mayer. Sellel kümnendil valmisid ka kõik kvartali massiivsete paekiviseintega ja kivikatusega aidahooned ning Kochi aitade nime all tuntakse piirkonda ka tänasel päeval.
Kvartaliga külgneva Lootsi tänavaga samas suunas sadamasse kulgev tee kandis toona Strasse Neu Holland ehk Uus-Hollandi tänava nime, olles ilmselt inspireeritud maastikust, mis oma paljude kuivendus- ja transpordikanalitega meenutas Hollandi sadamalinnu.
II maailmasõjas sai hoonestus mõnevõrra kannatada, ent võrreldes ülejäänud sadama-ala totaalse purustamisega, säilisid Kochi aidad võrdlemisi terviklikult. Täna on tegu sadama-ala ainsa osaga, kus säilinud II maailmasõja eelne sadamamiljöö.
Taasiseseisvumise järel olid ajaloolised hooned kümmekond aastat üsna nukras seisus, räämas ja osaliselt lagunenud. Alles 2000. aastate alguses hooned rekonstrueeriti ja kohandati kaubandus- ja teeninduskeskuseks, millena nad toimivad tänaseni.
Reidi kvartali kinnistul paiknevatest hoonetest ühe fassaad kuulub kultuurimälestisena ka muinsuskaitse alla, ehkki väärtuslik pole mitte ainult hoone fassaad, vaid kogu Kochi aitade hoonete kompleks oma ainulaadses terviklikkuses, andes edasi omaaegse sadamapiirkonna miljööd.
Lisaks juba väljakaevatud koge vrakile, paikneb kvartali kinnistul veel üks arheoloogiamälestisena kaitse all olev laevavrakk, mis avastati 2009. aastal. Toonaste uuringute põhjal dateeriti vrakk 1210-1280 AD, mis teeb sellest ühe vanima seni leitud laevavraki.